1. Alusta sellest, kui palju inimesi maja kasutab

Reoveepuhasti suurus valitakse eelkõige reovee hulga ja orgaanilise koormuse järgi. Tavapärase eramaja puhul arvestatakse puhasti dimensioneerimisel elanike arvu ehk IE (inimekvivalentide) järgi.

Oluline on arvestada ka tulevikuga. Kui majas elab praegu kaks inimest, kuid lähiaastatel võib kasutajate arv suureneda, tasub valida lahendus, millel on piisav varu.

Liiga väike puhasti võib ülekoormuse korral puhastada reovett ebapiisavalt. Samas ei ole mõistlik valida põhjendamatult suurt süsteemi, sest suurem seade võib tähendada suuremaid investeerimis- ja hoolduskulusid.

Reoveepuhasti valimisel ei saa lähtuda ainult puhasti hinnast, suurusest või tootja soovitusest. Enne süsteemi ostmist tuleb välja selgitada, milline reoveekäitluslahendus on konkreetsel kinnistul üldse lubatud.

Enne reoveepuhasti ostmist tuleb kontrollida:

• kas kinnistul on ühiskanalisatsioon;
• kas kinnistu asub reoveekogumisalal;
• mida näeb ette kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri;
• mida lubab piirkonna üld- või detailplaneering;
• milline on põhjavee kaitstus kinnistul;
• millised võimalused on heitvee ärajuhtimiseks.

Millised lahendused on eramule võimalikud?

Kui ühiskanalisatsiooniga liitumine ei ole võimalik, kasutatakse eramajadel peamiselt kolme tüüpi lahendusi:

• Biopuhasti
• Septik koos immutussüsteemiga
• Kogumismahuti

3. Milline biopuhasti tehnoloogia valida?

Eramutele kasutatakse erinevaid bioloogilise reoveepuhastuse tehnoloogiaid. Üks töökindlamaid lahendusi on SBR-tehnoloogia, kus reovee bioloogiline puhastus toimub tsükliliselt samas reaktoris.

SBR-puhasti töö koosneb erinevatest etappidest, näiteks:

1. reovee vastuvõtt;
2. bioloogiline puhastus ja aeratsioon;
3. settimine;
4. puhastatud vee ärajuhtimine.

SBR-tehnoloogia eeliseks on hea puhastustulemus ja võimalus kohandada puhastusprotsessi vastavalt koormusele.

Tehnoloogia valikul tasub lisaks puhastustulemusele vaadata ka:

• energiakulu;
  
• seadme töökindlust (nt. kuidas on seadmed kaitstud kahjulike reoveegaaside ja üleujutuse eest);
  
• hooldusvajadust;
  
• automaatika võimalusi (kaugedastus, alarmsüsteem, opereerimisvõimalused);
  
• varuosade saadavust;
  
• tootja ja paigaldaja kogemust.
  

Odavaim ostuhind ei tähenda alati kõige soodsamat lahendust kogu kasutusaja jooksul.